Wednesday 14 July 2010

lõpp

Nii lõppes mu Hollandi-aasta ja sõitsime Hollandist Saksamaale Berliini lähistele Noorte Eurooplaste Seminarile ehk YESile, kuhu kohale kutsutud kõik Euroopast Euroopasse vahetuses olnud vahetusõpilased. 34 kraadi sooja, workshopid ja muidu kogunemised, hiigeljärv ja palju rahvast. Ei teagi, kas see üritus oli hea või halb, sest enamikule tundus see üsna tüütu toppamisena kahe maailma vahel. Aga hea oli veel viimaseid kordi suurt osa oma vahetusõpilastest sõpru koos näha.Ning ühtäkki saigi seegi otsa ja kuuenda juuli varahommikul läksid lapsed bussidele ja sõitsid minema lennu- ja rongijaamadesse. Erandiks muidugi eestlased, kes bussiga 36 tunniga lausa koju said, vahepeatustega Poolas, Leedus ja Lätis.--
Ei oskagi kuidagi kirjutada mingit lõpusõnumit või moraali tollele pea 11-kuusele loole. Elu läheb ikka edasi, uued sündmused tükivad peale, lõppudelõpuks oligi see kõik nagu üks suur-suur unenägu, mis korra nähtud, kuid pikaks meelde jääb. Hollandisse jõuan tagasi veel kindlasti, aga too keskkooliaasta nende inimestega nendes kohtades jääb ühekordseks sündmuseks.

Thursday 1 July 2010

teisipäev/kolmapäev/pakkimine

Teisipäeval tegime Isabellaga veel viimase ring Amsterdamis, minul seekord sihiks osta pudel päris õiget Hollandi absinti. Sõitsin trammiga kaugele Albert Cuypmarkti taha varem guugeldatud alkoholipoodi-- kus pika uurimise peale pidin tõdema, et sellist asja lihtsalt pole! Küsisin müüjalt järgi ja ta vastas, et Hollandi absinti viimased paar aastat enam ei tehtagi. Kurb! Läksin üsna tühjade kätega õhtul koju tagasi!
Kolmapäeval käisin Duyguga Alkmaaris ja õhtul jõudsime hostemaga kinos A-teami vaatamas käia.Kella kolme paiku öösel alustasin pakkimist.
Pool viis hommikul:Tund aega hiljem:JÄTKUB

Tuesday 29 June 2010

viimane täispikk hollandinädal

20. juuni varahommikul tuli Kommi viieks päevaks Hollandisse. Etteplaneeritud suurejoonelisest muuseumitekülastamisest ei tulnud aga midagi välja ja selle asemel veetsime pühapäeva kodus ning kõik ülejäänud päevad esmaspäevast neljapäevani niisama Amsterdamis ringi jalutades, vahel harva ka mõnd vaatamisväärsust kiikama sattudes. Lubatud 18 kraadi asemel näitas kraadiklaas püsivalt 25 soojakraadi ringis.
21. juunil tabas mind taas teada-tuntud fotokal-akud-tühjad-needus, aga loodetavasti saan Kommilt hiljem mõned pildid. Mida mäletan, on Febos söömaskäimine ja kanepimuuseum.
22. juuni:Tutvustasin Kommile vana head Waterloopleinmarkti, kust mina sel korral endale kahe euro eest lühikesed püksid ning Kommi kuue euro eest kaks kleiti sai.Jalutasime näpuga kaardil tänavaid taga ajades Albert Cuypmarkti-- turule, kuhu ma juba ammu minna plaaninud olin ja kuhu kohale jõudes taipasin, et see on seesama markt, kus oma esimesel Amsterdamiskäigulgi viibinud olin.Turg läbitud ning kell alles pool viis, Heineken experience vaid paar kvartalit eemal. Suundusimegi Hollandi kõige kuulsamat õlut tutvustavasse muuseumisse, mis eelmisel õhtul külastatud 9-eurosele kanepimuuseumile silmad kõvasti ette tegi. Pilet oli küll 15 eurot, aga näha oli palju huvitavat, alustades Gerard Adriaan Heinekeni hämmastavast sarnasusest Carl Robert Jakobsoniga ning lõpetades 4D-kinoga, kus veepiiskade pritsides näidati õllepruulimiseprotsessi.Tagasitee rongijaama:23. juuni:Kõndisime läbi Amsterdami kesklinna kõige ilusama ja rohelise osa-- Jordaani. Kaardi abil avastasime ühe kanaliäärse majaderea keskelt tillukese kena hofje(eesti keelne vaste oleks vast siseõu):Istusime pooltunnikese kanalikaldal, käisime läbi mitmest second hand poest ning jõudsime siis muuseumikvartalisse.Et Hollandi kunstnikest ja nende töödest mingitki aimu saada, käisime siiski Rijksmuseumis ära, kus ning kõige muu kõrval ka paar Miró tööd ja ajutise näituse saalis eelmise korra tulbid seekord Amsterdami kanalite ajalooga asendatud. Kui kell viis muuseumist välja tulime, oli lähedalasuva Van Goghi muuseumi külastamiseks juba liiga hilja ning sellepärast istusime Rijksmuseumi ette pingile maha ja sõime lehmakomme, enne kui taas rongijaama poole astuma hakkasime, et koju minna.24. juuni:Otsustasime jaanipäeva mitte raisku lasta ja võtsime oma kavva kiiresti kaks suurt vaatamisväärsust: vahakujude muuseumi ja loomaaia.
Madam Tussauds:Taaskord Artis:Õhtul, kui loomaaed külastatud, ühines Amsterdami keskel meiega Isabella, kes nädalavahetuseks külla tuli. Pakkisin õhtul mõned oma asjad, mida enam kindlalt siin vaja ei lähe, Kommi kohvrisse, et mul hiljem vähem kilosid oleks, mida Eestisse tagasi viia.
Kommi sõitis Ursemist minema reede hommikul juba kell pool seitse, siis, kui mina ärkasin, et kooli oma viimast geograafiatesti tegema minna.
Hostema oli Inglismaale tööreisile läinud juba neljapäeva õhtul, hostisa aga lahkus reede hommikul tunnike pärast Kommi Schipholisõitu koertega Taanimaale näitusele. Maja aga tühjaks ei jäänud-- lisaks mulle ja Isabellale jõudis reede pärastlõunal kell neli siia ka Duygu, kes eelnevad kolm päeva Amsterdamis pidutsenud ja nüüd hostvanematega tülis oli. Sõime pitsat ja aiast küpseid kirsse ning maasikaid. Õues oli soe, maja oli tühi, ainuke kohustus oli nõud pärast kasutamist ära pesta.26. juuni:Duygu läks tagasi Alkmaari, meie Isabellaga jäime Ursemi.
27. juuni: Isabella sõitis taas Deventeri, mina jäin hostisa kojusaabumist ootama. Tuli ta alles kaheksa paiku õhtul, vahepeal, kell 1 lõunal, tõi aga Hiina vahetusõpilane Yan mu hostemalt laenatud ratta tagasi. Igavlesin 26-kraadise kuumuse käes, sõin vahepeal juurdeküpsenud maasikaid ja kirsse ning pildistasin.--
Lõpp jõuab aina lähemale, peaksin vist kohvripakkimisproovi ette võtma!

Sunday 20 June 2010

vahepala

Päike paistab, aga õues on jahe.. Üle 20 kraadi sooja naljalt ei ole. Mis suvi see säärane on!?
17.juuni18.juuniKoolist: ees ootab veel esmaspäev tavalise tunniplaaniga, siis kuni reedeni arvestuste nädal ja pärast seda veel neli päeva. Oeh!

Saturday 19 June 2010

päris elu. nädalavahetused. lühidalt.

Suve-eelne geograafiatund, 28.05:28-29.mai: kui kodus midagi teha pole, tuleb sammud jälle Amsterdami poole seada! Facebookis sai plaanidesse kaasatud Isabella, Julian, Duygu, Valentina, Vicky ja Sabrina.
Nagu ikka kombeks, jäid kõik hiljaks ning pidime Isabellaga linna vahel kõndides taas aega parajaks tegema:Saime kella viie paiku Julianiga kokku ja istusime mõnikümmend minutit niisama pargipingil, nautides harukordselt sooja ilma ja eredat päikest. Tollal oli mul veel alles koolist koju sõitmisel tekkinud jakirant:Plaanitud ühest õhtust sai aga tänu Isabella pealinnas elavale hostõele, kes meile lahkelt öömaja pakkus, lausa ööpäev. Tšillisimegi õhtu tema korteris ning alles kesköö paiku hakkasime väljaminekuplaane tegema.
Kella ühe paiku, teel Leidsepleini poole:Hommikul kell pool kuus, kui õues juba valgeks kiskumas ning meil aeg kodu poole liikuma asuda:Varahommikusel taksosõidul tagasi Lara korteri poole sõites tehti meile selgeks, et Leidseplein on kohalike seas tuntud kui kõige jamam peokoht ja üleüldiselt nõme turistilõks. Oli ka aeg, et keegi meid Amsterdami ööelu saladustesse pühendaks, sest vahetusaasta varsti lõppemas!
Magasime kella üheni.
Hommikusöök kanali äärel Albert Heijnist ostetud söögipoolisega:Edasi pisike trett Waterloopleini kirbuturule, mõned pildid kanalite ääres ning siis taas rongijaama jaaaaaaaaa kodupoole!--
5.-6.juuni: Deventeris telkimas. Käsil viimased nädalad. Olime Duygu ja Isabellaga ühel meelel, et vaba aega ei saa kodus magamisele raisata. Kuna eelneva nädalavahetuse veetsime Amsterdamis, otsustasime seekord midagi muud teha. Sõitsime Duyguga Isabellale Deventeri külla, masterplaaniks vahelduseks veidike telkida.Hollandis on telkimiseks muust ilmast eraldatud tasulised telkimisplatsid-- mis enamjaolt karavane täis-- sest niisama keset metsi või põlde oma telki üles panna ei tohi.
Juhuslikult sattusime telkla poole teel olles Deventeri kermiselt ka läbi. Jee!Esimene kermis, kuhu jõudsin, sest siis, kui mu kõrvalkülades parajasti laata peeti, olin purjetamas või Amsterdamis ära. Tegime erinevatel aktratsioonidel mõned sõidud ja jätkasime teed.
Sõitsime praamiga üle IJsseli ja olime kohal. Telklas maksime igaüks neli eurot ühe öö eest + 6 eurot telgikoha eest ning asusime rõõmsal meelel telkima.Just siis, kui olime end metsikusse matkamisellu täielikult sisse elanud-- ehk telgi üles pannud, jõe ääres tšillinud ning siis telgi juurde tagasi läinud ja suures näljas avastanud, et meil üldse toitu kaasas pole-- tulid Isabella hostvanemad meid üle tšekkama. Ja tõid viinamarju. Lisaks teatasid nad, et me olime telgi täiesti valesti üles pannud ehk ühe pulga telki installeerimata unustanud! Ning et meie piiramatut enesekindlust veelgi materdada, kutsusid nad meid lähedalasuvasse telki, kus nende vanad tuttavad parajasti elamas, pannkooke sööma.Nii palju siis metsikust matkamiselust.
Õhtu möödus üsna rahulikult, käisime korra veel kesklinnast läbi, ostsime stick candyt, aga kuna kermis tolleks päevaks juba sulgemisel ning inimesi linnas üsna vähe, andsime samuti alla ja jalutasime läbi kohaliku punaste laternate tänava tagasi telklasse.
Pühapäeva hommikul sõitsime Duygu ja Isabella hostvanematega Amsterdami. Sealt edasi läks minu tee läbi Hoorni ja kodu Alkmaari, kus YFU Noord-Hollandi viimane kokkusaamine. Kuigi Juliani nägin vast viimast korda üleüldse, ei olnud meeleolu sugugi kurb. Üsna igav oli tegelikult. Seekord oli hostvanemate kord särada ning vahetusõpilased istusid enamjaolt niisama igavledes laudade ääres.--
11.-13. juuni: Duygu sünnipäev/lahkumispidu. Ursem.
Ei teagi, mis mul arus oli, et lubasin Duygul oma 17. sünnipäeva siin pidada. Juba mai keskel teatas ta facebookis, et kavatseb 12. juunil väga suurejoonelise peo korraldada. Nädal hiljem sain talt paanilise abipalve, sest äkitselt olevat ta hostvanemad teatanud, et neil on nende majas ööbimiseks ruumi vaid kolmele inimesele. Avalik info on aga, et mina elan Hollandis keset põlde suures talumajas.
Asjad liikusid oma loogilist rada pidi ja 11. juuni õhtul saabusidki siia Isabella ja Duygu, et pidu ette valmistada. Millega me muidugi tol reedeõhtul tegeleda ei viitsinud. Proovisime hoopis, kas vesipiip töötab.Hiljem vaatasime kella kolmeni öösel filme.
Hommikuks olime siiski algelise poenimekirja ning tegevuskava valmis vorpida suutnud ning hakkasime selle järgi tegutsema. Duygu sõitis Alkmaari külalistele järgi, meie Isabellaga jäime koju suurt peotelki üles panema. Õhtu kulgedes sai aina selgemaks, et olin andnud sõrme, aga Duygu tõmbas mind peokorraldusse üleni sisse ja taganes ise korraldustiimist täielikult. Nojah. Olin vihane ja kuri, aga midagi ei olnud enam parata. Ning lõpuks laabus kõik siiski päris hästi! --
Nii. Allemaal weer op de hoogte! Ja tulev nädal tuleb huvitav!